Eelmisel nädalavahetusel sattusin ETV-st vaatama saadet "Arktikast Antarktikasse". Hetkel reisivad nad USA's, tutvudes indiaanlaste eluga ja otsides tõestust, et asiaatidel ja indiaanlastel on ühised esivanemad (kui ma õigesti aru sain :D). Mul tekkis seda saadet vaadates hoopis idee, et oleks superlahe kunagi elus läbi sõita kuulus Pan-America maantee, otsast lõpuni. Alustaks Kanadast Prudhoe Bay'st ja lõpetaks Tšiilis Quellon'is või Argentinas Ushuaias. Orginaalne tee algab küll USA's Monterrey's ja lõppeb Argentinas Bs.As, aga oleks suurepärane Ameerika pikalt läbi sõita. Üks asi, mis jälle elu-unistuste nimekirja läheb :D.
Sel läbisaaval nädalal on tegelikult veel palju põnevat juhtunud, aga kõigest omas järjekorras. Esmaspäeval oli mul veel natuke paha olla, seega läksin varem minema (eks tagajärgedele tuleb nüüd homme otsa vaadata). Teisipäeval oli vastlapäev - tunde ei toimunud ja mina oma toredate klassikaaslastega lumelinna ehitama ka ei tahtnud minna. Käisin vastasin hommikul ajaloo töö ära, siis läksin vaatasin vanaema-vanaisa üle. Vanaema oli alles oma vastlakukli-masina tööle pannud, kutsus õhtuks tagasi (õhtul oli tal juba põhimõtteliselt kaks plaaditäit vastlakukleid valmis, täitsa hull peast!), aga ma ei viitsinud enam minna. Jõudsin koju ning kohe uuesti välja tagasi, et minna Ar.'ile seltsiks verd andma (mina ise ei saanud doonoriks olla, sest minu verd nad ei taha :/). Kui taaskord koju sain, oli juba uhke pärastlõuna käes ja laiskus ka. Geo lasin täiega üle, õhtul panin veel eelseisvaks Rootsi reisiks koti kokku (ohhhh kuidas ma seda tegevust vihkan!! Kümnepallisüsteemis annaks kohvri pakkimisele rõõmsad 16 kindlalt :S, haha).
Ja oligi juba kolmapäev käes! :D Neljaks tunniks kooli ja Rootsi! :) Tuli välja, et saksa jääb ära, super (mul pole seda tundi viimased 2 ja pool nädalat olnud, aga ega seda puudumist eriti märgata ka pole...)! Tallinnas kui läksime bussipeatuse poole, sadas hullult mingit lörtsi näkku ja oli räige tuul. Tee läks veel mäest üles ka, eriline koopaelaniku tunne tuli peale, no tõesti. Laeva saime õnneks kiiresti ja ilma suuremate jamadeta, kajuti leidsime ka üles ja siis Baltic Queeniga tutvuma. Laev tundub küll ülisuur olevat, aga sees tegelikult ei olegi midagi nagu eriti... Esimene õhtu möödus minu jaoks natuke kurvalt, sest laev kõigutas korralikult ja kes seda ei talu ning endale mingit tabletti sisse ei võtnud?! Mina loomulikult, kes siis veel nii rumal oleks (btw, bq tähendab Baltic Queeni :D). Hommikuks olime Rootsis, jeeeeeeeee! Seal on kõik nii kena. Nagu vaesed sugulased maalt ja hobusega olime meie ka elevil metroost ja kõigest muust, kohustuslik Mac'i tripp sai ka tehtud, no kuidas siis muidu. Just sel hommikul, kui läksime, sündis ka Rootsi kroonprintsessil tütar. Just mõni hetk tagasi nägin pilte temast, nii ilus väike plikatirts :).. Tagasitulek möödus mulle palju lõbusamalt kui T.'le, kel eelmisest õhtust veel paha oli. No damn, oleks võinud selle kõik ju ühele samale õhtule ajastada, aga mis teha. Tore oli vähemalt, rahast sai lahti, asju sai juurde (nüüd olen siis jälle sammukese ligemal esikohale võistlusel "võidab see, kel on surres rohkem asju"). Läheks mõni teine kordki :).
Reedel oli vabariigi aastapäev. Hommikul Tallinnas bussijaamas oodates kõndis minust Eesti mööda - üks sõdurivormis noor mees karkudel, kes oli vasak jalg kipsis. Täpselt nagu Eesti - noor, lombakas ja kellegi käske täitmas. Nüüd on vist õige aeg öelda, et tegelikult ma aramstan oma kodumaad väga, aga vahest keeb kõik üle, eriti kui oled alles kuskilt veel esimesemast maailmast siia tagasi tulnud.
Õhtuks olid mul ka plaanid juba ammu tehtud - vaatasin presidendi vastuvõttu, seltsiks M., koka & popkorni. Jõudsin pooleni, siis läksin muid asju tegema :D.
Laupäev ja pühapäev olid nagu alati, mõnusad ja laisad :)... Eile õhtul unustasin end skype'i päris pikaks, no nii kella üheni :$. V.'ga, loomulikult. Ja oh seda õnne, kui ma siis pärast avastasin, et ühiskonnas tuleb organisatsioonide peale kontrolltöö, nice.
Aga aitab sellest vingumisest tänaseks, palju on vaja veel täna teha. Nii tore, kell on viis, aga õues on ikka veel valge. Küll on ikka tore armunud olla :D.
No comments:
Post a Comment