Hmm, kust alustada... Kas sellest, et k6oik argentiinlased on hullud (nagu nad ise utlevad) v6i hoopis sellest, et oma v2iksesse linna j6udmiseks tuli mul reisida kaks ja pool p2eva???
Alustaks hoopis sellest, et m6te vahetus6pilaseks hakata tuli mul ei-tea-kust. Ausalt, mul endal on ka raske oelda, miks just see lambike mu peas p6lema hakkas. Igastahes, p2rast tohutut v6itlemist ja sebimist ja asjaajamist (see "tore" uhelauseline paberileht politseiametist mis tuli veel t6lkida hispaania keelde ja apostillida, jess!!) olen ma l6puks Argentinas. See polnud uldsegi mu esimene valik. Ega ka teine. Kolmas oli ning tuleb tunnistada, et mul k2is eelmisel suvel ka peast l2bi m6te, et Argentinasse ma nuud kull ei satu. Olgu, aga siin ma olen.
Et uldse Buenos Airesesse saada, tuli lennata Tallinnast Barcelonasse (kolm ja pool tundi)ning sealt edasi Ezeiza´sse (rahvusvaheliste lendude lennujaam BA´s). Ja ausalt oeldes, oli k6ige haigem suhtumine Tallinna "tipptasemel" lennujaamas. J6udsime sinna ja tahtsime mu hiiglaslikku kohvrit 2ra anda. Otse gumnast v2lja astunud chicka, kes meiega tegeles, teatas, et ukski kohver ei tohiks ule 23kg olla ja et mul tuleb oma 37kg´ne umber pakkida. Tore, et ma empsil olin palunud teise spordikoti kaasa v6tta. Kott kaheks lapitud, l2ksime hoopis pagasi 2raandmise lauda. Sealne mees teatas, et ma pean 20kg pealt juurde maksma (160kg kilo!). Helistas kontorisse, nad vaatasin arvutist j2rgi ja ka sealt tuli k2ks maksta. L6puks l2ks eelmine neiu isiklikult k´sima kontorisse ja talle millegip2rast oeldi, et ma v6in v6tta 2 kotti, m6lemad kuni 23kg. No olgu. Mees vabandas meie ees ja teatas kurjal h22lel, et ta l2heb ja l´´b korra majja kontoris (ise n2gi v2lja nagu Kalevipoeg ennemuiste). Perega huvasti j2tnud (Marko tahtis, et ma juba kiirem l2heks, siis saaks ta j22tist edasi suua :P), l2ksin turvakontrolli. Mul oli kotid metallkarbike h6beehetega ja nad otsisid mu koti l2bi selle p2rast :D Vahva! Eestlased ise arvavad kull, et on ulek6ige, aga kahjuks mitte alati.
Teisel lennul oli turbulents nii tugev, ma hakkasin lausa kartma, et lennuk l2heb tukkideks (mis polekski vist v2ga suur ime olnud) ja Aerolineas Argentinas stjuuardessid oli ka nii ulbed kui veel v2hegi olla saab. K´sisin ´he k2est klaasi vett, ta teatas, et ei saa, kuna igauhele on ainult uks klaas m6eldud. Mida??? Ma olen selle lennu eest maksnud ja mitte v2he. Peale selle maandus see lennuk millegi p2rast teises terminalis kui tavaliselt ja Daiana ootas mid hoopis B terminalis, kuigi ma olin A´s. P2rast mitmeid n2rvilisi k6nesid sain ma Dai l6puks k2tte ja v6isime suunduda retkele "otsi ules Jodi ja ta auto". Ka see kergelt l2bitud, s6itsime hommikul kell 5 BA eeslinna, tuntud farmide rajoonina, San Vincente poole. Ilm oli kulm, tuuline ja tibuvihma lasi lakkamata. Bienvenido t6esti. Nende talv on nagu meie sugis.
Daiana peretuttaval Jodil on pagaritookoda. Juba vanaisa ajast. Aga neile ei meeldi see, sest rugama peab palju (2ratus on 2.30 ja magama saab alles 24.00, puhkep2evi pole). Jodi kolib varsti hoopis Trevelini oma naise Leticia ja t´tre Rosarioga. Nad olid nii toredad ja lahked, meile tehti lausa ringk2ik k´´gipoolel ja saime v2rskeid saiu maitsta. Mmmmm, kuidas ma olen Eestis ilma nendeta elanud??? Super!
Nende juurest edasi s6itsime bussiga BA keskusesse (peatus oli suvalise t2navakivi 22res, 20m kuulsast obeliskist), sealt edasi v6tsime takso bussijaama. Taksojuht oli v2ga s6bralik, lobises pool teed (nagu ma millesti, mis ta utles, aru oleks saanud). Arve oli 13,34 peesot (1peeso=3Eek). Tal ei olnud Daiana 100 peesosele tagasi anda, aga sentidest tuli Dail v2lja ainult 10,5. Mees oli sellega n6us. Pole paha. Aga vot bussijaam oli uks jube koht. Igasuguseid t2is, k6igil vastutulevatel n2is mu kohvri jaoks oma plaan olevat. Brr, creepy.
Aga see-eest buss oli superlux. Me olime teisel korrusel k6ige ees. Ja meie taga ei olnud istmeid, niiet v6isime oma toolid alla lasta nii palju kui suda kutsus. Istmed olid laiad ja pehmed ja mugavad ja jalgaderuumi oli v2hemalt pool meetrit (p6randapaneeli kulge olid isegi kinnitatud pehme kattega plaadid, mida sai siis vertikaali nihutada istme pikenduseks jalgadele). Aga sadas vihma ja sellest saja peeso vaatest polnud palju kasu. Pealegi oli 99,9% teest sirge ning maastik nagu teerulliga silendatud. Aga BA oli hullumeelne - liiklus, ehitised (n2ikeks keegi oli oma maja ehitanud suure sildristmiku alla, kujutate ette, sajad tuhanded autod p2eval pm ule katuse s6itmas???)... Rikkus vaheldus ulima vaesusega. Neil olid seal ka lollidekulad keset p6ldu, aga need on hoopis suletud territooriumiga elamualad v2ga rikastele.
Bussiliiklus, nagu alati, oli usna suvaline. N2iteks tuli mulle terve pere (ema, isa, 4 6de ja vend) pluss teine vahetuspere (ema ja kaks last) bussijaama kella kuueks vastu, aga mida polnud oli meie buss. See j2i 2h hiljaks! Ja nii nad ootasidki seal kulmas ja unisena ja lilledega.
Siiani on k6ik ulikena olnud, nii s6bralikud ja lahked. Elamistingimused pole v2ga hullud (ukseta tuba pean jagama 2 6ega), aga euroametnikud minestaks 2ra vist k´ll. Pole viga, ongi seiklus. Ja mu linn? T2navad on sirged ja kurvid 90kraadised. 6ige eestikeelne s6na oleks vist "kolkak´la", aga seda heas m6ttes. Majasid on erinevaid, keskus on kolm poodi pluss Tati Kiosk (k´ll pildid ka kunagi tulevad). Kool tundub ka p6nev. Kolmandat vahetuspere ja nende kodu n2gin ka. Seal hakkan ma magama 4aastase roosas toas :D Jess! :) cant wait :)
Suhtlemine k2ib peres nii, et kumbki pool otsib s6nastikust 6ige koha ´les ja kuna nad eesti keelt h22ldada ei oska, siis lihtsalt n2itavad mulle. N2iteks k2is p2eval meil kodus ´ks mees, r22kis minuga ja kui 2ra l2ks, k´sisin ma, et kes ta veel oli. "consejo" vastasind nad. Huh, kes??? N6ustaja, ´tles s6nastik :) ok, sobib :)
Olgu, aga aitab n´´d. Ma juba omastan arvutit. :)
No comments:
Post a Comment