MINU VERSIOON LARUSELE MINEVAST LOOST SIIS, LUGEGE JA ANDKE HINNANGUID, 2KKI VEEL J6UAB MIDAGI MUUTA KUI ULIJUBE ON... :)
Ma k2in katoliiklikus erakoolis, mil nimeks Ceferino Namuncura Instituut. Nagu j2reldada v6ib, on see nimetatud uhe puhaku j2rgi (uldse on Argentinas enamus asju nimetatud kellegi/millegi j2rgi, n2iteks on paljud t2navad mingi kindrali v6i lahingu nimega, a la S6pruse puiesteed ja Pargi p6iki ei eksisteeri).
Mu kool v2ga suur ei ole. Seal k2ib umbes 500 6pilast (arvestades, et koos on lasteaed ning p6hikool-gumnaasium). Ka hoone on usna pisike - pealtvaates L-t2he kujuga uhekorruseline pastelsetes toonides maja. Argentinas on tavaline, et akendel on trellid ees ning ka k6ik ettev6tted suletakse siestaks ja ooseks metallv6rega. Samuti ka kool. Kompleksi juurde kuulub veel betoonplaatidega sise6u, kus toimuvad kehalise tunnid (aga selle kvaliteet on nii halb, et 2x60 minutit n2dalas on jalgpall ekstreemsport). Sooklat meil ei ole, sest k6ik l2hevad siesta ajaks koju perega l6unatama, aga on v2ike kiosk, kus saab koopiaid teha ning n2ksimist osta (l2bi trellide muidugi). Kuna tegemist on usulise kooliga, siis direktor koos kahe "vennaga" (usuvennad, uhise ema-isaga pole siin mingit tegemist) elab koolis.
Mu klassi6de utles, et El Hermano (t6lkes "vend" - nii kutsutakse direktorit) eluruumid on kenad. K'sisin, et kust ta seda teab ning ta r22kis, et kord olid uhed 6pilased oosel kooli l2inud ning k6ik lukuaugud liimiga t2itnud, seega ei saanud keegi hommikul majja siseneda. Ainukesena olid nad unustanud El Hermano ukse ning k6ik pidid sisenema l2bi tema eluruumide. Siiani on teadmata, kes seda tegi, sest koolis oosel turvameest v6i mingisugust muud valvet ei ole (k'simuse peale, et kas teil oosel valvurit ei ole, hakkasid k6ik meeletult naerma ja tuletasid mulle meelde, et hetkel viibime Ladina-Ameerikas mitte Euroopas).
Veel peaks vist mainima, et kuna Argentina asub l6unapoolkeral, siis on seal aastaajad vahetuses (meie suvi on siin talv, sugis kevad jne). Seega alustatakse 6ppeaastat olenevalt koolist kas veebruaris v6i m2rtsis ja l6petatakse detsembris (minu suvevaheaeg algas 13. detsembril! :)).
Meiega sarnaselt tuleb siin koolis k2ia umbes 12 aastat, aga neid loetakse erinevalt: k6igepealt k2iakse 6 aastat algkoolis (primaria) ning p2rast olenevalt koolist 5-6 aastat p6hikool-gumnaasiumis (secundaria). Iga koolietapi l6pus korraldatakse 6htusook-aktus, kuhu sa v6id kutsuda pool oma suguv6sa ning j2rgmisel p2eval on 6pilaste endi pidu. Viimasel aastal disainib iga paralleel endale pusa ning detsembris minnakse n2dalasele reisile Cordobasse (kuid kuna uhtegi vanemat ega 6petajat nendega kaasa ei l2he, siis on fiesta 24/7 ning paljud ei m2leta p2rast toimunust midagi...).
Minu esimene koolip2ev oli kohe p2rast kevadvaheaega. See j22b mulle eluks ajaks meelde. Kuigi ma olin koolimaja varem n2inud ja direktoriga ka kohtunud, siis hommikul 2rkasin ikka pisikese n2rviga ules - nagu enne t2htsat esitlust, kui sa pole eriti midagi ette valmistanud. K6ige tipuks tuli veel koledates riietes minna - tumesinine miniseelik (mis v2iksemagi tuulega ules t6useb), kampsun ja p6lvikud (mis ulatuvad vaevalt poolde s22rde ja n2evad v2lja sellised, mida me isad 15 aastat tagasi kandsid), valge liiga luhike ja liiga lai triiks2rk ning mustad ule-eelmisest sajandist p2rit kingad. T2ielik 6udusunen2gu! Tudrukud saavad valida - juhul kui nad seelikuga k2ia ei taha, on v6imalik kanda ulimadala v2rvli ning taskuteta halle viigipukse. Kuna koolivorm kellelegi ei meeldi, siis on leiutatud uus amet - preceptora- kelle ulesandeks on vaadata, et k6ik ikka reegleid t2idaksid ja kui midagi valesti on, siis ta kirjutab sellest meie matriklitesse (sinna l2hevad ka hinded, aga tundub, et see ei ole nii oluline, sest k6ik kasutavad oma libreta't pigem v2rviraamatu kui ametliku dokumendina).
Tagasi esimese koolip2eva juurde. Kuna ma j6udsin napilt enne kaheksat, siis olid enamus klasse juba koridori seinte 22res palvetamiseks oma kohad sisse v6tnud. 6ppelajuhataja (meil on neid 2, m6lemad nimega Graciela) viis mind mu klassi juurde. K6igepealt heisati Argentina lipp. Seej2rel pidas religiooni 6petaja k6ne (iga p2ev r22gib erinev 6petaja, aga jutu sisu on alati sama: 6ppige paremini, pidutsega v2hem ja olge head lapsed oma vanematele). P2rast seda esitles direktor mind terve kooli ees ning 6pilased palvetasid. P2rast l2ksid k6ik oma klassidesse. Siin on nii, et 6petajad r2ndavad klassist klassi ning tavaliselt on 2-3 tundi sama ainet j2rjest (sel juhul vahetunde ei ole). Alguses ei saanud ma tundides midagi aru (pole ka ime, kui psuhholoogia profe 3 tundi jutti ulehelikiirusel Freudi teooriatest pajatab) ning vahetundides oli alati 10-15 liikmeline inimhult minu umber. Mu s6naraamat on siiani populaarne. Uhel p2eval otsustas mu klassi6de Andi bioloogia 6petajale teatada: "Profe, k2ige kuradile!" Vaeseke ei saanud midagi aru ja ainult naeratas.
Varem ma seda ei teadnud, aga nuud arvan, et oli rumal m6te tulla kooli kohe p2rast vaheaega, sest k6ik olid v2lja puhanud ning kui liita sellele ladina temperament, siis saab kokku hulluse. K6ik l2ksid t2iesti arust 2ra, kui Cinco Saltose ainus blond tudruk nende klassi tuli, r22kimata sellest, et koridoris ka k6ik vahtisid nagu oleksin ma mingi t2htsa riietuseseme unustanud selga panna. Tundides k6ik poisid karjusid ja esinesid ning matemaatika 6ps l2ks peast puhta segaseks (aga ilmnes, et ta ongi igap2evaselt niisugune, sellest ka huudnimi Silvina La Loca). Tavap2raselt ta tantsib klassi ees, teeb erinevaid h22litsusi ja n2gusid. Nagu vaataks teatris Kivir2hki komoodiaid, mitte tahvli pealt logaritme ja graafikuid.
Esimese p2eva 6htul ma teatasin oma vahetusemale, et ei taha kooli enam kunagi tagasi minna, aga nuud k2in seal juba hea meelega, sest mu klassikaaslased on ulitoredad. Tundides on k'll igav, sest ma ei pea midagi kaasa tegema ja vahel tundub, et oleme teise vahetus6pilasega nagu dekoratsioonid, aga v2hemalt saab nalja.
Eesti koolides on raskem, sest meil on palju rohkem aineid, tunde ja kontrolltoid. Siin t6stetakse kisa juba siis, kui neil on kaks kontrolltood p2evas (tavaliselt on arvestuse kirjutamiseks aega 80 minutit ning 6petaja kirjutab k6ik vajaminevad valemid tahvlile). R22kimata viiest eksamist koolitee l6pus, mis siin ei eksisteeri. Samuti j2etakse tunde v2ga tihti 2ra (minu omas siiski mitte, sest see on erakool. Vahest tundub, et me peaks kooli minema isegi siis, kui plahvataks tuumapomm v6i puhkeks Kolmas maailmas6da). N2iteks eile ei tulnud kooli minna, sest oli rahvaloendus v6i eelmisel esmasp2eval Ameerika avastamise p2eva t6ttu olid k6ik vabad. Tunde j2etakse 2ra ka sellep2rast, et koolis ei ole vett v6i on rotid (seda kuuldes tekkis mul suur kiusatus uksp2ev kodust tsintsilja kaasa v6tta ja koolipeal lahti lasta). Ja kui teistes koolides tunde ei olnud, tehti minu omale pommi2hvardus. Kuigi k6ik teavad, et see on valeh2ire, pidi siiski majast lahkuma, sest aastaid tagasi ignoreeriti uhes koolis sellist teadet ja pomm plahvataski. Seekord midagi ei leitud ja p2rast tunniajast 6ues kulmetamist l2ksid k6ik koju.
Niiet jah, kokkuv6ttes haridus on siin kesine, aga elu p6nev. Ma olen ulirahul, et otsustasin vahetusaastale tulla. Olen siin kohtunud imeliste inimestega ja n2inud palju huvitavat. Need kolm kuud siin on l2inud linnutiivul, aga 6nneks on mul 9 kuud veel j22nud & parim on alles ees: kooli l6pp, reisid teiste vahetus6pilastega ja suvi! :)