Hei, nuud on siis suur vihmahooaeg ka Cinco Saltosesse j6udnud. Kell on hommikul 7.25 ja mu vahetusema teatas, et kuna bensujaam on suure vihma t6ttu suletud, ei saa ta mind kooli viia ning ma v6in uuesti magama minna kui tahan (aga millegip2rast utles ta seda alles siis, kui mul juba koolivorm seljas ja hommikukohvi joodud...). Igastahes, nuud istun ma facebookis ja und enam ei ole.
Eile 6htuks kogunesid tumesinised pilved taeva, m6ne aja p2rast hakkas sadama. Ning siis l2ks sadu aina tugevamaks ja l6puks juba muristas ka. Super! Nii ilus ja vaatem2nguline oli! :) Praegu just kiikasin t2navale, pilt on meie jaoks tavaline: vesi voolab mooda t2navat miniatuursete j6ekestena, esineb suuremaid-v2iksemaid lompe, aga kooli minema ei pea. Tunnid k`ll 2ra ei j22, aga ega eriti keegi kohale ka ei ilmu.
Eile k2isin vanematega kohalikus haiglas, sest mu ema on rotariaanide naiste uhingus ja ma pakkusin, et v6in nende projekti jaoks haiglast pilte teha. Vaatepilt oli ikka p2ris masendav - nende haigla uus osa oli hullemas seisukorras kui meie vana. Koridorid kitsad, p6him6tteliselt nakkushaigused ja vastsundinud k6rvaltubades... Nukker oli, aga v2hemalt 2kki saab aidata kuidagi. Sest oktoobri l6puks on kavandatud uks 6htusook, millega siis haiglale raha koguda ja ilmselt toetab seda projekti ka Kanada Rotary.
J2rve 22res oli tore, viis p2eva koos s6pradega. K6ik said ka palju uusi s6pru ;) Alguses ma v2he kahtlesin nendes chicades, kellega me uhes toas olime, aga tegelikult saime superh2sti l2bi. Re copadad on nad k6ik, ausalt.
Tagasi tulime teisip2eva 6htul & kolmap2eval kohe j2lle kooli :/, aga palju nalja sai, sest j2rve 22res juhtus ka palju ;D aaaga what happens @ the lake, stays @ the lake ;)
Reedel oli suht m6ttetu reis kooli. Hommikul pidime minema alles 11ks. Super! Koolis luges sekret2r umbes 7 k`simust ajaloost ette (nagu kodutoona) ja k6ik v6isid minna. Normaalne, ma l2ksin ainult viieks minutiks. Aga p2rast l2ksime uhe klassivenna majja ja j6ime matet...
Ega muud midagi p6nevat ei toimugi, mu v2ike 6de koos oma klassi6dedega v6itis mingi tantsuv6istluse eelvooru ja t2na s6itis siis uhte teise linna v6istlema. Ise l2hen kolmap2eva 6htul koos teiste vahetus6pilastega Comodorosse. Rotary maksis meie bussipiletid edasi-tagasi kinni. K6ik on muidu suurep2rane praegu, ega eriti minna ei tahagi ;) aga see on ka ainult kolm ja pool p2eva, puhap2eva 6htul tuleme juba tagasi (kuna s6it on umbes 16h, siis esmasp2eval ka kooli minna ei saa).
Mis on aga t2iesti ule m6istuse, on see, et ma olen facebooki-haigeks j22nud. Pidevalt istuks face's. Ma n2gin facebooki isegi unes eile oosel. Tundub, et asjad on ikka p2ris k2est l2inud...:/ Alguses oli k`ll naljakas, et p6him6tteliselt k6ik siin pidevalt ainult facebookis passisid, aga tundub, et nuud olen ise veel hullem, aga reaalselt vaadates on tegelikult kogu mu elu praegu face's - kodused s6brad-sugulased ning uued tuttavad. R22kimata, et mul on face'i s6bralistis enamus sellised, keda ma ei tunnegi, niiet t2naval k6ndides v6ib suht epic olla - inimene on nn. 's6ber', aga t2naval 2ra ei tunne...
Laup2eva 6htul k2isin koos perega oma kolmanda vahetusvanaema juures asadot soomas. Ta elab Cinco Saltosest natuke kaugemal, j6e ligidal. Suht ta maja l2hedal on tamm j6ele ehitatud & see oli nii ilus :D. Uhel pool voolas vesi rahulikult, teisel pool tammi aga tormilisemalt, t2iskuu paistis taevast... T2pselt nagu kodus :)
Koduigatsusega on ka imelikult, vahel on see nii jube, et ei tea, mida teeks, aga n2iteks j2rgmisel p2eval olen nii r66mus, et ainult naeratan... V2ga imelik, kui kiiresti v6ib tuju muutuda tegelikult.
P2rast kahte kuud v6ib vist rahulikult oelda, et nuud olen k`ll sisse elanud.
27.9.10
13.9.10
it's a good day to be alive.
Hei! Buenos Airesest on moodas juba enam-v2hem kaks n2dalat, aga vahepeal on juhtunud ka :)
Kui j6udsime Bs.As.'t tagasi, tuli kohe esmasp2eval j2lle kooli minna (ma ei saa aru, mis minu koolil viga on, 6dedel j22vad pidevalt tunnid 2ra, sest koolis on rotid, puudub vesi v6i 6petajad ei viitsi toole tulla; aga haridus on ka Argentina 1 vaesemaid asju & mina k2in siin katolikus erakoolis...). See oli ka Vivienne'i esimene koolip2ev. Vivienne on teine vahetus6pilane Cinco Saltoses. P2riskodu on tal Sveitsis. Igastahes, hommikul t6usin varem, et koos temaga kooli minna. Ma olin talle varem mitu korda r22kinud ja teda hoiatanud, et klass l2heb hulluks, kui ta tuleb ja ta oli ka p2ris n2rvis, aga tundub, et k6ik olid reisist niiv6rd v2sinud, et elu j2tkus omasoodu. Ainult matemaatika6petaja Silvina La Loca oli uli2revil ja tantsis ja laulis tahvli ees (aga tegelt seda teeb ta iga tund, niiet...)
Ja nuud, kui Viv on ka minu klassis ja me istume koos, on 6petajatel meiega probleem - me lobisevat liiga palju. Noh juhtub, nuud ma saan v2hemalt kellegagi r22kida vabalt, ilma, et peaks s6nu kuskilt raamatust otsima v6i k2tega asju selgitama. Tunne on imeline :D. Uldse oleme Viv'iga v2ga headeks s6pradeks saanud, peaaegu pidevalt oleme koos. Koolist paneme poppi ka koos :D Mitte, et seda tihti juhtuks, aga koolip2evad kestavad tavaliselt kella uheni, aga tunnid on igavad ja me ei saa eriti midagi aru (see on tegelikult v2ga mugav vabandus, sest vahetst ma ei tahagi midagi aru saada, eriti kui see on seotud koolitoodega) ja kuna koolis on lubatud 6pilastel kella 11st lahkuda, siis me tihti seda v6imalust kasutamegi (sest meile ei l2he puudumised kirja, three cheers for that!). Meile k´ll anti ka l6puks nende nn. matriklid, kuhu siis puudumisi m2rkida, aga seni olen mina seda v2rviraamatuna kasutanud ja Graciela the Preceptora joonib meeleheitlikult alla s6nu peatukis 'Uniforme' (ei tea k´ll, mis ta mulle sellega oelda tahab :)). Uhel p2eval, kui me Viv'iga j2rjekordselt oma privileege kasutasime, otsustasime minna otsima kohalikku piercing ja tatto-shop'i, sest kooli juhtkond on omale p2he v6tnud, et Viv peab oma huuler6nga kindlapeale eemaldama (aga ta ei saa seda avada, ta huuler6ngas on selline, mille peab shop'is l2bi l6ikama). Klassi6ed andsid enam-v2hem suuna k2tte, kuhupoole minna. K6ndisime mooda San Martin'i ja olime juba t2nava l6ppu j6udnud, aga midagi polnud silma hakanud. M6tlesime, et k´sime motopoest, seal kindlasti teatakse. Ma ootasin, et leti tagant vaataks meile vastu mingi turske tuup, habeme, nahkvesti ja tattoo'dega, aga tegelikult oli seal hoopis 60-70ndates vanem naisterahvast matet ruupamas. Ta teadis meid juhatada mingi lillepoeni, seal ligidal pidigi tatto-shop olema. Leidsime lillepoe ules, kedagi sees ei olnud. Huudsime 'hola' ja kohale loivas noorem naisterahvas. K´sisime, et kus asub tattoshop, aga ta j2i meid imeliku n2oga vaatama. Kordasin siis 'tattoo, donde es?'. Ikka imelik n2gu, l6puks sai siis s6na suust ja k´sis: 'cactus???'. Ja meie Viv'iga kooris 'Noooo, tattoo!' ise peaegu naeru k2tte 2ra suremas. Selgus, et tattoshop oli t2pselt lillepoe k6rval. Lootsime, et omanik saab Viv'ile mingi vabastuskirja kirjutada, aga ei. Tuleb lihtsalt Gracielasid edasi ignoreerida... Aga tattoo-shopis oli tore abielupaar, sattusime jutule (sest naine oskas inglise keelt, meil m6lemal langes kivi sudamelt :D). Aga piercing'uid ega tattoosid ma seal k´ll ei teeks, pole v2ga hugieeniline... La vida argentina, mis muud :)
J2rgmisel p2eval ei viitsinud me uldse kooli minna ja m6tlesime v2lja plaani: ma t6usin hommikul tavalisel ajal, panin vormi selga ja l2ksin. Kohtusime Viv'iga plazal. Seal ootasime, kui Cooperativa (suurim supermarket CS's, mis v6rdub meie Lemmikuga)lahti tehakse, et osta saia ja dulce de lechet ning siis suundusime Viv'i poole filme vaatama. Ta ema oli kodus ja ei teinud teist n2gugi, kui me ilmusime (eelmisel p2eval, kui Viv r22kis talle, et paneme koolist poppi, oli ta k´sinud, et kas te tudrukud midagi suua ka tahate kui filme vaatate :D, suht chill). Alustuseks vaatasime 'Australiat', aga see oli uliigav ja kestis v2hemalt 3h, p2rast k2isime videoclubis ja t6ime 'V22ritud t6prad', mis on meie m6lema uks lemmikuid. L6unaks olime v2hemalt 6h diivanil losutanud ja dulce de leche saiu soonud, l2ksime minu poole kohvi jooma :). Keegi ei aimanud midagi. Imelik, aga mu 6ed kahtlustavad mind koolis mitte k2imises just siis, kui ma tegelikult ka kooli l2hen, aga sel p2eval, kui p2riselt poppi sai pandud, ei oelnud keegi midagi :)
Vahepeal k2isime ka Neuquen'is koos Viv'i ja mu ema ja Pitaga. Meie Viv'iga shoppasime Jumbo's (meie Kristiine) ja teised ajasid Pita reisiasju, sest ta ei saanud 6igel p2eval tagasi minna - ta j2i grippi. L6puks l2ks n2dal aega tagasi, poolhaigena. Aga imestada pole midagi, sest ega ta ei ravinud ka ennast, ainult kohis ja luristas tatti ajju...
Aga sel reedel s6itsime perega Mendozasse, San Rafael'i uhe noore sugulase s´nnip2evale. P6him6tteliselt mu esimene pere ongi p2rit Mendozast ja emad-isad, 6ed-vennad elavad praegugi seal. P2rast kuuetunnist s6itu j6udsime mu ema 6e juurde, tema pisipoja aastast s´nnip2eva t2histatigi. Tegelikult ei ole see tavaline, et nii v2ikse numbriga s´nnip2eva suurelt peetakse, aga kuna poisil oli m6nekuusena v2hk ja nuud on ta terveks saanud, siis tegid vanemad suure peo. Kuskil ule 60 inimese tuli, mul oli suht igav, sest k6ik olid kas v2iksd lapsed, liiga vanad v6i perekonnad, keda ma ei tundnud. Aga j2rgmisel p2eval viis pere mind m2gedesse, mis olid uliilusad. Seal oli ka j6gi, Rio Negro, kus me k2isime parvetamas (rafting on see inglise keeles, mul pole aimugi, kas parvetamine on 6ige vaste eesti keeles). Mulle muidu Mendoza meeldib, loodus on imeline ja t2navad on laiad ning rohkem on puid (mis muudab San Rafaeli natuke kodusemaks), aga majad on lagunenud ja t2navad pulksirged... Aus6na, isegi maanteed on siin ainult otse, autojuhid sureksid siin vist igavusse. Aga mulle meeldib taevas Argentinas, eriti oosel, sest t2hti on palju ja kuu on ka teistpidi :)
Tagasitulles v6tsime vanaema ka kaasa, nuud elan ma temaga uhes toas. Aga ta on re-copada e. ulicool, tal on vinge mobla ja msn ja uldse on ta minu vanaemale v2ga sarnane, ainult blondi peaga :) See paneb vanaema kupsetisi ja 6unakooki igatsema... Ma vean kihla, et teie praegu pugite seal Eestis 6unu niiet v2he pole :)
N2dalavahetusel on fiesta del estudiante, mis v6rdub meie Tuksiga, ainult mitu p2eva kauem, k6ik koolid korraga ja kumme korda hullemalt :)
Kui j6udsime Bs.As.'t tagasi, tuli kohe esmasp2eval j2lle kooli minna (ma ei saa aru, mis minu koolil viga on, 6dedel j22vad pidevalt tunnid 2ra, sest koolis on rotid, puudub vesi v6i 6petajad ei viitsi toole tulla; aga haridus on ka Argentina 1 vaesemaid asju & mina k2in siin katolikus erakoolis...). See oli ka Vivienne'i esimene koolip2ev. Vivienne on teine vahetus6pilane Cinco Saltoses. P2riskodu on tal Sveitsis. Igastahes, hommikul t6usin varem, et koos temaga kooli minna. Ma olin talle varem mitu korda r22kinud ja teda hoiatanud, et klass l2heb hulluks, kui ta tuleb ja ta oli ka p2ris n2rvis, aga tundub, et k6ik olid reisist niiv6rd v2sinud, et elu j2tkus omasoodu. Ainult matemaatika6petaja Silvina La Loca oli uli2revil ja tantsis ja laulis tahvli ees (aga tegelt seda teeb ta iga tund, niiet...)
Ja nuud, kui Viv on ka minu klassis ja me istume koos, on 6petajatel meiega probleem - me lobisevat liiga palju. Noh juhtub, nuud ma saan v2hemalt kellegagi r22kida vabalt, ilma, et peaks s6nu kuskilt raamatust otsima v6i k2tega asju selgitama. Tunne on imeline :D. Uldse oleme Viv'iga v2ga headeks s6pradeks saanud, peaaegu pidevalt oleme koos. Koolist paneme poppi ka koos :D Mitte, et seda tihti juhtuks, aga koolip2evad kestavad tavaliselt kella uheni, aga tunnid on igavad ja me ei saa eriti midagi aru (see on tegelikult v2ga mugav vabandus, sest vahetst ma ei tahagi midagi aru saada, eriti kui see on seotud koolitoodega) ja kuna koolis on lubatud 6pilastel kella 11st lahkuda, siis me tihti seda v6imalust kasutamegi (sest meile ei l2he puudumised kirja, three cheers for that!). Meile k´ll anti ka l6puks nende nn. matriklid, kuhu siis puudumisi m2rkida, aga seni olen mina seda v2rviraamatuna kasutanud ja Graciela the Preceptora joonib meeleheitlikult alla s6nu peatukis 'Uniforme' (ei tea k´ll, mis ta mulle sellega oelda tahab :)). Uhel p2eval, kui me Viv'iga j2rjekordselt oma privileege kasutasime, otsustasime minna otsima kohalikku piercing ja tatto-shop'i, sest kooli juhtkond on omale p2he v6tnud, et Viv peab oma huuler6nga kindlapeale eemaldama (aga ta ei saa seda avada, ta huuler6ngas on selline, mille peab shop'is l2bi l6ikama). Klassi6ed andsid enam-v2hem suuna k2tte, kuhupoole minna. K6ndisime mooda San Martin'i ja olime juba t2nava l6ppu j6udnud, aga midagi polnud silma hakanud. M6tlesime, et k´sime motopoest, seal kindlasti teatakse. Ma ootasin, et leti tagant vaataks meile vastu mingi turske tuup, habeme, nahkvesti ja tattoo'dega, aga tegelikult oli seal hoopis 60-70ndates vanem naisterahvast matet ruupamas. Ta teadis meid juhatada mingi lillepoeni, seal ligidal pidigi tatto-shop olema. Leidsime lillepoe ules, kedagi sees ei olnud. Huudsime 'hola' ja kohale loivas noorem naisterahvas. K´sisime, et kus asub tattoshop, aga ta j2i meid imeliku n2oga vaatama. Kordasin siis 'tattoo, donde es?'. Ikka imelik n2gu, l6puks sai siis s6na suust ja k´sis: 'cactus???'. Ja meie Viv'iga kooris 'Noooo, tattoo!' ise peaegu naeru k2tte 2ra suremas. Selgus, et tattoshop oli t2pselt lillepoe k6rval. Lootsime, et omanik saab Viv'ile mingi vabastuskirja kirjutada, aga ei. Tuleb lihtsalt Gracielasid edasi ignoreerida... Aga tattoo-shopis oli tore abielupaar, sattusime jutule (sest naine oskas inglise keelt, meil m6lemal langes kivi sudamelt :D). Aga piercing'uid ega tattoosid ma seal k´ll ei teeks, pole v2ga hugieeniline... La vida argentina, mis muud :)
J2rgmisel p2eval ei viitsinud me uldse kooli minna ja m6tlesime v2lja plaani: ma t6usin hommikul tavalisel ajal, panin vormi selga ja l2ksin. Kohtusime Viv'iga plazal. Seal ootasime, kui Cooperativa (suurim supermarket CS's, mis v6rdub meie Lemmikuga)lahti tehakse, et osta saia ja dulce de lechet ning siis suundusime Viv'i poole filme vaatama. Ta ema oli kodus ja ei teinud teist n2gugi, kui me ilmusime (eelmisel p2eval, kui Viv r22kis talle, et paneme koolist poppi, oli ta k´sinud, et kas te tudrukud midagi suua ka tahate kui filme vaatate :D, suht chill). Alustuseks vaatasime 'Australiat', aga see oli uliigav ja kestis v2hemalt 3h, p2rast k2isime videoclubis ja t6ime 'V22ritud t6prad', mis on meie m6lema uks lemmikuid. L6unaks olime v2hemalt 6h diivanil losutanud ja dulce de leche saiu soonud, l2ksime minu poole kohvi jooma :). Keegi ei aimanud midagi. Imelik, aga mu 6ed kahtlustavad mind koolis mitte k2imises just siis, kui ma tegelikult ka kooli l2hen, aga sel p2eval, kui p2riselt poppi sai pandud, ei oelnud keegi midagi :)
Vahepeal k2isime ka Neuquen'is koos Viv'i ja mu ema ja Pitaga. Meie Viv'iga shoppasime Jumbo's (meie Kristiine) ja teised ajasid Pita reisiasju, sest ta ei saanud 6igel p2eval tagasi minna - ta j2i grippi. L6puks l2ks n2dal aega tagasi, poolhaigena. Aga imestada pole midagi, sest ega ta ei ravinud ka ennast, ainult kohis ja luristas tatti ajju...
Aga sel reedel s6itsime perega Mendozasse, San Rafael'i uhe noore sugulase s´nnip2evale. P6him6tteliselt mu esimene pere ongi p2rit Mendozast ja emad-isad, 6ed-vennad elavad praegugi seal. P2rast kuuetunnist s6itu j6udsime mu ema 6e juurde, tema pisipoja aastast s´nnip2eva t2histatigi. Tegelikult ei ole see tavaline, et nii v2ikse numbriga s´nnip2eva suurelt peetakse, aga kuna poisil oli m6nekuusena v2hk ja nuud on ta terveks saanud, siis tegid vanemad suure peo. Kuskil ule 60 inimese tuli, mul oli suht igav, sest k6ik olid kas v2iksd lapsed, liiga vanad v6i perekonnad, keda ma ei tundnud. Aga j2rgmisel p2eval viis pere mind m2gedesse, mis olid uliilusad. Seal oli ka j6gi, Rio Negro, kus me k2isime parvetamas (rafting on see inglise keeles, mul pole aimugi, kas parvetamine on 6ige vaste eesti keeles). Mulle muidu Mendoza meeldib, loodus on imeline ja t2navad on laiad ning rohkem on puid (mis muudab San Rafaeli natuke kodusemaks), aga majad on lagunenud ja t2navad pulksirged... Aus6na, isegi maanteed on siin ainult otse, autojuhid sureksid siin vist igavusse. Aga mulle meeldib taevas Argentinas, eriti oosel, sest t2hti on palju ja kuu on ka teistpidi :)
Tagasitulles v6tsime vanaema ka kaasa, nuud elan ma temaga uhes toas. Aga ta on re-copada e. ulicool, tal on vinge mobla ja msn ja uldse on ta minu vanaemale v2ga sarnane, ainult blondi peaga :) See paneb vanaema kupsetisi ja 6unakooki igatsema... Ma vean kihla, et teie praegu pugite seal Eestis 6unu niiet v2he pole :)
N2dalavahetusel on fiesta del estudiante, mis v6rdub meie Tuksiga, ainult mitu p2eva kauem, k6ik koolid korraga ja kumme korda hullemalt :)
2.9.10
La vida Argentina
Buenos Airesest tagasi, reis oli ulitore, mulle v2ga meeldis. Ma armastan Bs.As't, mulle meeldib, et seal on palju erinevaid inimesi ja v6imalusi, saad teha, mida tahad, millal tahad. Nii palju v2rvi ja elu ja inspiratsiooni!
Eelmisel esmasp2eval pidime ikkagi kooli minema, ma olin oosel ainult m6ned tunnid maganud ja seega ei viitsinud kaua tundides passida - tulin varem 2ra (mis oligi parem, et ma mata 6psi Silvina La Loca'ga ei kohtunud). Kuna mu nooremal 6el Lupel oli gripp, siis ta oli kodus. Vahtisime v2heke MTV'd, ma j6in kohvi ja hakkasin reisiks pakkima (suht tuupiline - m6ned tunnid enne v2ljas6itu panen l6puks kohvri kokku :D). K6ik lendas kotti suht suvalt... P2rast l2ksime mu klassi6dede Juli ja Andi ja uue vahetus6pilase Vivi ning ta 6e Noeliaga Gridosse. Tuleb v2lja, et Noe oli Saksamaal, saabus alles m6ned n2dalad tagasi, kodus riiuli peal on Viru Valge ja ta tunneb Gretet (kui v2ike see maailm ikka on!).
6htul Cefe eest l2ks buss. Kooli ette oli r2ige rahvahulk tulnud 59 6pilast 2ra saatma. K6igil olid vist kaasas vanematest ja tudruk/poiss-s6pradest sugulased kuni kolmandate n6budeni v2lja vist. Buss pidi 21.00 v2ljuma. Varem sel p2eval k´sisin oma vahetusema Cari k2est, et mis kell me minema hakkame ja ta vastas, et paar minutit enne 9t. Ma pidin sudameataki saama, 'ma j22n nii bussist maha,' utlesin talle. Tuli v2lja, et k6ik kutsuti kohale kella uheksaks, et buss saaks v2ljuda kumnest. L6puks l2ksime ikka 22.30 - la vida argentina, mis muud.
'T2iskasvanutest' oli kaasas kooli raskekahurv2gi: el hermano ise, kaks Gracielat, arvuti6ps/superamigo Osci ja tuvastamatu ametiga, kuid siiski v2ga meeldiv Lucho.
Umbes teisip2eva keskp2evaks j6udsime Luján'i (p6him6tteliselt nagu Bs.As'e eeslinn) ja kooli, kus me n2dala elama pidime. Meie toa omadel olid k6ige suuremad kohvrid :D Ma olin uhes toas Juli, Andi, Pauli, Romi ja Rocio'ga. Kuna Rocio poiss oli vihane, et tudruk reisile tuli, siis nad pidevalt sms'sid teineteisega ja aeg-ajalt hakkas Ro nutma ja tormas soogitoast v2lja jne. Natuke draamat ka ikka...
Kohe alguses oli elu v2ga avatud - Pauli ja teised k2isid lahtise uksega vetsus, Andi ja Juli kahekesi dussi all. Jumala eest, n2dala l6pus n2gi meie tuba ikka p2ris jube v2lja (eriti vannituba). Nagu sigade kari oleks ule k2inud...
Reis oli superlahe, aga kohati tundus, et elu oleks nagu vangis - tudrukud elasid maja uhes otsasm poisid teises. Oosel ja p2eval olid v2lisuksed lukus, viimasel 6htul, kui tahtsime poiste tuppa veel natukeseks kaarte m2ngima minna, siis Gracielad ei lubanud. V6isime veel natuke koos nendega (ja ma m6tlen siinkohal Gra'sid) kulmas 6ues olla, ei tea, mida nad nii v2ga kartsid. Ja veel see 'fiesta' viimasel 6htul - istusime k6ik ringis suure laohoone moodi peosaali kulmal p6randal. J2relvalvajad kiitsid meid (mis oli tegelikult v2ga armas) ja meie neid. Ma pidin ka k6ne pidama (mis minu keeletaseme juures v6is v2ga koomiline olla, aga k6ik kuulasid viisakalt ja aitasid kaasa s6nade otsimisel :)). Uldiselt oli k6ik v2ga kena, aga meid valvati pidevalt. Gra'd utlesid isegi ette ajad, millal me pesta v6ime/peame. M6nel 6htul oli paar tundi vaba aega Luján'is, aga see oli ka k6ik...
Esimesed p2eval p2rast saabumist olid meil v2iksed spordiv6istlused v66rustava kooli vastu, s6ime palju (tegelikult oli sook usna vastik & joogiks Tai Lima :D) ja 6htul shopping! Ma ostsin endale tumeda lillelise minikleidi, valge maika, valge pidulik kampsuni, s6rmuse ja kaks paari k6rvar6ngaid.
Temaikenis k2isime ka. See on 1 ulisuur looduspark. Seal leidub floorat ja faunat Argentinast ja n2puotsaga ka mujalt maailmast. T6eliste suurlinna laste jaoks on aedikusse pandud ka paar lehma, lammast ja kanad (oloor sookla k6rval oli muidugi meeliulndav). K6rvalplatsil demonstreeriti aiapidamist - peet, porgand, kartul ja kernes. Pikk p2ev t2is k6ndimist...
J2rgmisel p2eval k2isime Bs.As.'e linnas ringi. Eeslinnad olid agulilaadsed, aga me n2gime k6ike - vaesust ja rikkust ja midagi vahepealt ka. Ainuke koht, milles ma pettusin, oli Boca staadion. Ausalt, Boca es una mierda. Seisime k6ik peaukse juures, ootasime ja ei teadnud, kas saame sisse v6i mitte. L6puks meid lasti siiski uhele tribuunile vaatama v2ljakut, mis oli tikutopsi suurune. Ja seda sai ka n2ha ainult l2bi raudaia. Ning kingipood oli ka ulikallis. 400g Boca logoga dulce de leche't maksis u.43 pesot (korrutage kolmega). Tavalised 200g maksab poes 6 pesot. Ka terve rajoon oli t2is jalkateemalisi poekesi ja maxi-kioskeid (mis on v2iksemad kui mu vannituba Eestis).
Kapitooliumi hoone n2gi v2lja t2pselt nagu oleks Soome omalt maha copytud. Suur osa Bs.As't n2gi v2lja nagu Euroopa suuremates linnades (mitte, et ma uheski k2inud oleks, aga Prahas olid k'll majad samasugused...).
Mai platsi (Plaza de Mayo) juures oli j2lle mingi meeleavaldus. Seekord protestiti abirahade kaotamise vastu. Andi s6nul on see igap2evane seal. Ning meil oli j2rjekordne p2ev t2is k6ndimist...
Reedel k2isime k´lastamas seda kooli, kus me peatusime. Hiljem oli pooleteisetunnine ekskursioon Luján'i basiilikas (por dios, kui igav see oli!) & vaba aeg.
Laup2eval s6itsime hiiglasuurde l6bustusparki Parque de la Costa. Seal oli ulilahe - ameerika m2ed, vaateratas, pendulad (benjihuppe moodi vabalangemine koie otsas) - kaks nunna ja preester laskusid kaa. Tavaline vaatepilt oli ka nunnad ameerika m2gedel kiljumas - la vida argentina. Aeg Parque de la Costas l2ks v2ga kiiresti. Koolis pakkisime kohvrid, saime 5 minutit, et dussi all k2ia ja hakkasime tagasi s6itma. Ma avastasin, et mul on silm natuke paistes. Ei tea mis juhtus... Liiga palju l6bu 2kki? :) Enne p2ris teele asumist k2isime ka uhes pitsarestos soomas. T2itsa hull, mitte uhtegi vaba lauda! Meie jaoks oli 1 pikk laud valmis pandud. Laual olid taldrikud, klaasid ja noad-kahvlid tagurpidi. K6igepealt tuli 1 ettekandja k´sima, mida me juua tahame. K6ik karjusid l2bisegi oma soovi. Siis ilmus j2rgmine, k2es kandik 3-4 erisorti pitsaga. K6igepealt pead talle karjuma, et mis pitsa sul kandikul on. Seej2rel sirutad meeleheitlikult oma taldriku ettekandja poole, r´´kides, et ma tahan ananassipitsat v6i sampinjoni oma vms. Mina kui keskmine eestlane istusin vaikselt ja vaatasin, mis umberringi toimub. Uht2kki mu s6brad ehmatasid ja k´sisid murelikult, et miks ma midagi ei soo, aga ma lihtsalt ootasin, millal ettekandja tuleb, et talle nuud juba teadjana kaugelt karjuda: 'ma tahan pitsat!!!'. Neil oli seal ka friikartulipitsa - pitsap6hi ja minifriikartulid selle peal. See ei olnud midagi erilist, tundus nagu sooks saia friikartulitega... Siiani meeldivad mulle Eesti pitsad rohkem.
Vahepeal oli mulle meenunud, et mu v2ikse 6e padi on kooli j22nud ja 1 Gracieladest l2ks seda otsima. Ta siiani v2idab, et toas polnud midagi, aga see ei ole v6imalik. Aga ta on ka juba usna vana ja seniilne, niiet imestada pole midagi.
Terve tee tagasi ma ainult magasin, iPod m2ngimas. Hommikul s6ime uhes hotellis - saiakesed dulce de leche'ga, mmmm :) Aga koju j6udes ei saanud ma oma voodisse magama minna, sest Prantsusmaa oli mu voodi okupeerinud. Tuli v2lja, et Pital oli pikk 6htu ja varahommik Missas koos Vivienne'i ja Noeliaga. Ning j2rgmisel hommikul otsustas Prantsusmaa ka vannitoa h6ivata (no kes on k´ll nii tark, et l2heb esmasp2eva hommikul kell 7 dussi alla pooleks tunniks, kui majas on veel 7 teist inimest, kes tahvad vannituba kasutada, aga elan ule, mul on veel vaja 3 p2eva vastu pidada ja siis ta l2heb).
Eile koolis mata tunni ajal ei n2inud ma midagi tahvlile ja palusin Juli't, et ta paluks profel kardinad ette t6mmata, Juli aga utles mulle lause ette ja mina selle 6petajale. Selle peale teatas 6ps: 'sul on 6igus' ning t6mbas kardinad ette. Ning siis hakkas terve klass mulle plaksutama :D Nii tore, k6ik on v2ga uhtehoidvad ja selle reisiga saime veel paremateks s6pradeks. Mul on siin m6ned t2iesti imelised inimesed.
Koduigatsus on meeletu... R22kisin eile empsi ja Markoga, p2rast oli nii nukker tunne. Eriti enne 1st septembrit, sest see on midagi erilist meie kultuuris. Igatsen k6ike ja k6iki... Aga t2na p2rast videote vaatamist oli juba rahulikum, varsti on naeratus j2lle suul. Nii imelik on uhel ja samal ajal olla kurb ning 6nnelik.
Olgu, medal teile, kui k6ik loetud sai, mal2hen nuud magama, sest homme on kool. Jee! :)
Eelmisel esmasp2eval pidime ikkagi kooli minema, ma olin oosel ainult m6ned tunnid maganud ja seega ei viitsinud kaua tundides passida - tulin varem 2ra (mis oligi parem, et ma mata 6psi Silvina La Loca'ga ei kohtunud). Kuna mu nooremal 6el Lupel oli gripp, siis ta oli kodus. Vahtisime v2heke MTV'd, ma j6in kohvi ja hakkasin reisiks pakkima (suht tuupiline - m6ned tunnid enne v2ljas6itu panen l6puks kohvri kokku :D). K6ik lendas kotti suht suvalt... P2rast l2ksime mu klassi6dede Juli ja Andi ja uue vahetus6pilase Vivi ning ta 6e Noeliaga Gridosse. Tuleb v2lja, et Noe oli Saksamaal, saabus alles m6ned n2dalad tagasi, kodus riiuli peal on Viru Valge ja ta tunneb Gretet (kui v2ike see maailm ikka on!).
6htul Cefe eest l2ks buss. Kooli ette oli r2ige rahvahulk tulnud 59 6pilast 2ra saatma. K6igil olid vist kaasas vanematest ja tudruk/poiss-s6pradest sugulased kuni kolmandate n6budeni v2lja vist. Buss pidi 21.00 v2ljuma. Varem sel p2eval k´sisin oma vahetusema Cari k2est, et mis kell me minema hakkame ja ta vastas, et paar minutit enne 9t. Ma pidin sudameataki saama, 'ma j22n nii bussist maha,' utlesin talle. Tuli v2lja, et k6ik kutsuti kohale kella uheksaks, et buss saaks v2ljuda kumnest. L6puks l2ksime ikka 22.30 - la vida argentina, mis muud.
'T2iskasvanutest' oli kaasas kooli raskekahurv2gi: el hermano ise, kaks Gracielat, arvuti6ps/superamigo Osci ja tuvastamatu ametiga, kuid siiski v2ga meeldiv Lucho.
Umbes teisip2eva keskp2evaks j6udsime Luján'i (p6him6tteliselt nagu Bs.As'e eeslinn) ja kooli, kus me n2dala elama pidime. Meie toa omadel olid k6ige suuremad kohvrid :D Ma olin uhes toas Juli, Andi, Pauli, Romi ja Rocio'ga. Kuna Rocio poiss oli vihane, et tudruk reisile tuli, siis nad pidevalt sms'sid teineteisega ja aeg-ajalt hakkas Ro nutma ja tormas soogitoast v2lja jne. Natuke draamat ka ikka...
Kohe alguses oli elu v2ga avatud - Pauli ja teised k2isid lahtise uksega vetsus, Andi ja Juli kahekesi dussi all. Jumala eest, n2dala l6pus n2gi meie tuba ikka p2ris jube v2lja (eriti vannituba). Nagu sigade kari oleks ule k2inud...
Reis oli superlahe, aga kohati tundus, et elu oleks nagu vangis - tudrukud elasid maja uhes otsasm poisid teises. Oosel ja p2eval olid v2lisuksed lukus, viimasel 6htul, kui tahtsime poiste tuppa veel natukeseks kaarte m2ngima minna, siis Gracielad ei lubanud. V6isime veel natuke koos nendega (ja ma m6tlen siinkohal Gra'sid) kulmas 6ues olla, ei tea, mida nad nii v2ga kartsid. Ja veel see 'fiesta' viimasel 6htul - istusime k6ik ringis suure laohoone moodi peosaali kulmal p6randal. J2relvalvajad kiitsid meid (mis oli tegelikult v2ga armas) ja meie neid. Ma pidin ka k6ne pidama (mis minu keeletaseme juures v6is v2ga koomiline olla, aga k6ik kuulasid viisakalt ja aitasid kaasa s6nade otsimisel :)). Uldiselt oli k6ik v2ga kena, aga meid valvati pidevalt. Gra'd utlesid isegi ette ajad, millal me pesta v6ime/peame. M6nel 6htul oli paar tundi vaba aega Luján'is, aga see oli ka k6ik...
Esimesed p2eval p2rast saabumist olid meil v2iksed spordiv6istlused v66rustava kooli vastu, s6ime palju (tegelikult oli sook usna vastik & joogiks Tai Lima :D) ja 6htul shopping! Ma ostsin endale tumeda lillelise minikleidi, valge maika, valge pidulik kampsuni, s6rmuse ja kaks paari k6rvar6ngaid.
Temaikenis k2isime ka. See on 1 ulisuur looduspark. Seal leidub floorat ja faunat Argentinast ja n2puotsaga ka mujalt maailmast. T6eliste suurlinna laste jaoks on aedikusse pandud ka paar lehma, lammast ja kanad (oloor sookla k6rval oli muidugi meeliulndav). K6rvalplatsil demonstreeriti aiapidamist - peet, porgand, kartul ja kernes. Pikk p2ev t2is k6ndimist...
J2rgmisel p2eval k2isime Bs.As.'e linnas ringi. Eeslinnad olid agulilaadsed, aga me n2gime k6ike - vaesust ja rikkust ja midagi vahepealt ka. Ainuke koht, milles ma pettusin, oli Boca staadion. Ausalt, Boca es una mierda. Seisime k6ik peaukse juures, ootasime ja ei teadnud, kas saame sisse v6i mitte. L6puks meid lasti siiski uhele tribuunile vaatama v2ljakut, mis oli tikutopsi suurune. Ja seda sai ka n2ha ainult l2bi raudaia. Ning kingipood oli ka ulikallis. 400g Boca logoga dulce de leche't maksis u.43 pesot (korrutage kolmega). Tavalised 200g maksab poes 6 pesot. Ka terve rajoon oli t2is jalkateemalisi poekesi ja maxi-kioskeid (mis on v2iksemad kui mu vannituba Eestis).
Kapitooliumi hoone n2gi v2lja t2pselt nagu oleks Soome omalt maha copytud. Suur osa Bs.As't n2gi v2lja nagu Euroopa suuremates linnades (mitte, et ma uheski k2inud oleks, aga Prahas olid k'll majad samasugused...).
Mai platsi (Plaza de Mayo) juures oli j2lle mingi meeleavaldus. Seekord protestiti abirahade kaotamise vastu. Andi s6nul on see igap2evane seal. Ning meil oli j2rjekordne p2ev t2is k6ndimist...
Reedel k2isime k´lastamas seda kooli, kus me peatusime. Hiljem oli pooleteisetunnine ekskursioon Luján'i basiilikas (por dios, kui igav see oli!) & vaba aeg.
Laup2eval s6itsime hiiglasuurde l6bustusparki Parque de la Costa. Seal oli ulilahe - ameerika m2ed, vaateratas, pendulad (benjihuppe moodi vabalangemine koie otsas) - kaks nunna ja preester laskusid kaa. Tavaline vaatepilt oli ka nunnad ameerika m2gedel kiljumas - la vida argentina. Aeg Parque de la Costas l2ks v2ga kiiresti. Koolis pakkisime kohvrid, saime 5 minutit, et dussi all k2ia ja hakkasime tagasi s6itma. Ma avastasin, et mul on silm natuke paistes. Ei tea mis juhtus... Liiga palju l6bu 2kki? :) Enne p2ris teele asumist k2isime ka uhes pitsarestos soomas. T2itsa hull, mitte uhtegi vaba lauda! Meie jaoks oli 1 pikk laud valmis pandud. Laual olid taldrikud, klaasid ja noad-kahvlid tagurpidi. K6igepealt tuli 1 ettekandja k´sima, mida me juua tahame. K6ik karjusid l2bisegi oma soovi. Siis ilmus j2rgmine, k2es kandik 3-4 erisorti pitsaga. K6igepealt pead talle karjuma, et mis pitsa sul kandikul on. Seej2rel sirutad meeleheitlikult oma taldriku ettekandja poole, r´´kides, et ma tahan ananassipitsat v6i sampinjoni oma vms. Mina kui keskmine eestlane istusin vaikselt ja vaatasin, mis umberringi toimub. Uht2kki mu s6brad ehmatasid ja k´sisid murelikult, et miks ma midagi ei soo, aga ma lihtsalt ootasin, millal ettekandja tuleb, et talle nuud juba teadjana kaugelt karjuda: 'ma tahan pitsat!!!'. Neil oli seal ka friikartulipitsa - pitsap6hi ja minifriikartulid selle peal. See ei olnud midagi erilist, tundus nagu sooks saia friikartulitega... Siiani meeldivad mulle Eesti pitsad rohkem.
Vahepeal oli mulle meenunud, et mu v2ikse 6e padi on kooli j22nud ja 1 Gracieladest l2ks seda otsima. Ta siiani v2idab, et toas polnud midagi, aga see ei ole v6imalik. Aga ta on ka juba usna vana ja seniilne, niiet imestada pole midagi.
Terve tee tagasi ma ainult magasin, iPod m2ngimas. Hommikul s6ime uhes hotellis - saiakesed dulce de leche'ga, mmmm :) Aga koju j6udes ei saanud ma oma voodisse magama minna, sest Prantsusmaa oli mu voodi okupeerinud. Tuli v2lja, et Pital oli pikk 6htu ja varahommik Missas koos Vivienne'i ja Noeliaga. Ning j2rgmisel hommikul otsustas Prantsusmaa ka vannitoa h6ivata (no kes on k´ll nii tark, et l2heb esmasp2eva hommikul kell 7 dussi alla pooleks tunniks, kui majas on veel 7 teist inimest, kes tahvad vannituba kasutada, aga elan ule, mul on veel vaja 3 p2eva vastu pidada ja siis ta l2heb).
Eile koolis mata tunni ajal ei n2inud ma midagi tahvlile ja palusin Juli't, et ta paluks profel kardinad ette t6mmata, Juli aga utles mulle lause ette ja mina selle 6petajale. Selle peale teatas 6ps: 'sul on 6igus' ning t6mbas kardinad ette. Ning siis hakkas terve klass mulle plaksutama :D Nii tore, k6ik on v2ga uhtehoidvad ja selle reisiga saime veel paremateks s6pradeks. Mul on siin m6ned t2iesti imelised inimesed.
Koduigatsus on meeletu... R22kisin eile empsi ja Markoga, p2rast oli nii nukker tunne. Eriti enne 1st septembrit, sest see on midagi erilist meie kultuuris. Igatsen k6ike ja k6iki... Aga t2na p2rast videote vaatamist oli juba rahulikum, varsti on naeratus j2lle suul. Nii imelik on uhel ja samal ajal olla kurb ning 6nnelik.
Olgu, medal teile, kui k6ik loetud sai, mal2hen nuud magama, sest homme on kool. Jee! :)
Subscribe to:
Comments (Atom)